Event recording and recap: Estonian Startup Ecosystem Fireside Chat 2021
Event organising team: Martin Villig, Margus Uudam, Lev Dolgatsjov, Eve Peeterson, Kata Varblane, Sander Sillavee, Sandra Saarniit, Maarja Pehk, Kadri Lindpere, Jekaterina Molotkova.
It has become a tradition to get together with the Estonian startup ecosystem organisations at the end of the year and reflect back on the year as well as pinpoint the key possibilities and challenges for the next year(s) ahead. This year we gathered on 20 December 2021 with EstVCA, EstBAN, Startup Estonia, Estonian Founders Society and Invest Estonia for a hybrid fireside chat.
Thank you Martin Villig 🇪🇪 (Estonian Founders Society), Eve Peeterson (Startup Estonia), Margus Uudam (Estonian Private Equity & Venture Capital Association (EstVCA), Lev Dolgatsjov (Estonian Business Angels Network (EstBAN) and Maarja Pehk (Invest in Estonia) for a truly insightful discussion.
- What could Estonia do more to be the most attractive hub for foreign tech talent?
- Are 25 unicorns by 2025 an achievable vision?
- Which steps to take to achieve the sectors’ 30% of GDP target?
- How to further boost deep tech?
- Where do impact and diversity stand?
A special thank you to our organising team: Marathon Studios, Kadri Lindpere, Kata Varblane, Jekaterina Molotkova, Sander Sillavee, Sandra Saarniit!
---
Recap of the event (in Estonian):
Eesti idusektori eksperdid: talendikriis on Eesti suurim mure
Eesti iduettevõtjaid ja investoreid esindavad organisatsioonid võtsid traditsioonilises aastalõpu arutelus kokku lõppeva aasta, mis kujunes Eesti iduettevõtete jaoks rekordiliseks nii käibenumbrite kui ka kaasatud investeeringute poolest. Tehnoloogiaettevõtete edasist kasvu pärsib aga turuosaliste arvates järjest kriitilisemaks muutuv talentide puudus.
Jätkuvaks jõuliseks kasvuks vajavad Eesti iduettevõtted eeskätt kõrgelt kvalifitseeritud IT talente ja kapitali ning turuosalised tunnistavad, et globaalsel tööjõuturul muutub konkurents riikide ja ettevõtete vahel aina karmimaks.
Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et Eestis tegutseb täna 1290 iduettevõtet, kes on tööandjaks üle 7600 inimesele. “See tähendab, et iga 87s töökoht Eestis on seotud mõne iduettevõttega. Iduettevõtted on riigile tasunud selle aasta kolme esimese kvartaliga kokku 90 miljonit eurot tööjõumakse, mis on neljandiku võrra rohkem, kui aasta varem ning kasvatasid käivet 935 miljoni euroni ehk 63 protsenti. Iduettevõtted on sel aastal kaasanud umbes 900 miljonit eurot investeeringuid, mis on üle kahe korra rohkem kui 2020. aastal. Kasv on olnud kiire ja jõuline, kuid aina teravamalt kõlab turuosaliste mure, et tööjõupuudus piirab Eesti tehnoloogiaettevõtete kasvu,” ütles Peeterson.
Asutajate Seltsi presidendi Martin Villigu sõnul töötavad iduettevõtete asutajad täna visiooni suunas, kus tehnoloogiasektor moodustaks 2030. aastal 30% Eesti ekspordist ning selle saavutamiseks peaks sektoris töötama 50000 inimest. See tähendab nii eestisisest töötajate koolitamist kui ka välistööjõu kaasamist. “Talentide puudus muutub Eestis aina kriitilisemaks. Ma isiklikult loodan, et Kood/Jõhvi lansseerimine sel aastal on oluline algatus, kus ettevõtjate ja riigi koostöö leevendab talentide puuduse probleemi. Sügisel alustas tehnoloogiakoolis 215 õpilast ja loodan, et kahe aasta möödudes on meil laia silmaringiga inimesi, et sektorit arendada,” avaldas Villig lootust.
Diskussioonis osalejad jäid üksmeelele, et talentide meelitamine on riigi jaoks võtmeküsimus. Tehnoloogiaettevõtted kasvavad igal juhul, kuid Eesti riigi jaoks on oluline, et töökohad ja maksud jääks Eestisse.
Tehnoloogiaettevõtete kasvuks 2017. aastal ellu kutsutud startup-viisa programm on aidanud tööjõupuuduse probleemi oluliselt leevendada. Startup-viisa programmi abiga on väljastatud 2888 elamisluba või viisat iduettevõttes töötamiseks ning iduettevõtte asutamiseks Eestis on loa saanud 831 ettevõtjat. Eesti iduettevõtjad on läbi aastate värvanud enim töötajaid Venemaalt, Indiast ja Brasiiliast.
Villig lisas, et talentide puuduse leevendamiseks on väga oluline, et startup-viisa võimalusi saaks tulevikus kasutada ka need tehnoloogiaettevõtted, mis on saanud kümneaastaseks ning kes seetõttu ei kvalifitseeru enam programmis osalemiseks. “Startup-viisa võiks edasi kasvada nn tehnoloogiaviisaks, et seda saaks kasutada tehnoloogiaettevõtted, kes vajavad Eestis kasvamiseks tööjõudu,” ütles ta.
Eesti Äriinglite Assotsatsiooni EstBAN president Lev Dolgatsjov rõhutas, et ühiskonnana peame aga mõtlema, kas oleme valmis talendid Eestis vastu võtma. “Võtmeküsimus on, kuidas teha nii, et talendid tahaks siia ka jääda, kuidas me integreerime neid inimesi, kui nad tulevad ja kuidas me neid toetame,” lisas ta.
Turuosalised tõid murena välja ka järjest tiheneva konkurentsi riikide vahel. Eesti suurimatel iduettevõtetel on raske globaalsel tasandil konkureerida. “Me konkureerime Google'i ja teiste ülemaailmsete tehnoloogiahiiudega, me tahame palgata samu talente ja tuua need Eestisse. Võrreldes nendega on ka meie suurimate iduettevõtete tuntus palju madalam,” tõi Villig näite.
Kapitali kättesaadavusest rääkides tõi EstVCA juhatuse esimees, riskikapitalifondi Karma Ventures partner Margus Uudam välja, et turg on saavutanud hea balansi kohaliku ja välismaise kapitali vahel. “Asutajad saavad valida oma partnerit ning ei ole enam sunnitud haarama esimesest ja ainsast pakkumisest. Nii see tegelikult peakski olema - kogenud ettevõtjad lähevad püüdma parimat partnerit ja nii sünnivad ka veelgi tugevamad ettevõtted,” sõnas ta.
Hetkel on eestlastega seotud seitse ükssarvikut ehk tehnoloogiattevõtet, mille väärtus ületab miljard dollarit ning on välja pakutud visioon kasvatada Eesti ükssarvikute arv 2025. aastaks 25-ni.
Antud visiooni hindas Margus Uudam ambitsiooniks, mis vajab suures mahus väliskapitali ja tööjõudu. “Võib tinglikult öelda, et keskmine ükssarvik on umbes 700 töötajaga ettevõte ehk 25 ükssarviku eesmärgi saavutamiseks vajame lähiaastatel 12000-15000 uut töötajat. Ükssarviku ülesehitamiseks on vaja keskmiselt 300-500 miljonit eurot kapitali ehk me vajame kokku 5-9 miljardit eurot ning see tähendab, et ilmselt ei saa me ükssarvikuid üles ehitada ilma USA ja Aasia kapitalita. Samuti vajavad meie iduettevõtjad ka aega, sest vähem kui viie aastaga ükssarvikuks saamine on üliharuldane. See tähendab, et Eesti tulevased ükssarvikud on juba meie seas olemas,” kommenteeris Uudam.
Diskussiooni juhtis EASi välisinvesteeringute keskuse investorkonsultant Suurbritannias Maarja Pehk. Traditsioonilise aastalõpu paneeldiskussiooni Estonian Startup Ecosystem Fireside Chat korraldajateks on Startup Estonia, Eesti Asutajate Selts, Eesti Äriinglite Assotsatsioon EstBAN, EASi välisinvesteeringute keskus ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA.
---
Recap of the event (in Estonian):
Eesti idusektori eksperdid: talendikriis on Eesti suurim mure
Eesti iduettevõtjaid ja investoreid esindavad organisatsioonid võtsid traditsioonilises aastalõpu arutelus kokku lõppeva aasta, mis kujunes Eesti iduettevõtete jaoks rekordiliseks nii käibenumbrite kui ka kaasatud investeeringute poolest. Tehnoloogiaettevõtete edasist kasvu pärsib aga turuosaliste arvates järjest kriitilisemaks muutuv talentide puudus.
Jätkuvaks jõuliseks kasvuks vajavad Eesti iduettevõtted eeskätt kõrgelt kvalifitseeritud IT talente ja kapitali ning turuosalised tunnistavad, et globaalsel tööjõuturul muutub konkurents riikide ja ettevõtete vahel aina karmimaks.
Startup Estonia juht Eve Peeterson tõi välja, et Eestis tegutseb täna 1290 iduettevõtet, kes on tööandjaks üle 7600 inimesele. “See tähendab, et iga 87s töökoht Eestis on seotud mõne iduettevõttega. Iduettevõtted on riigile tasunud selle aasta kolme esimese kvartaliga kokku 90 miljonit eurot tööjõumakse, mis on neljandiku võrra rohkem, kui aasta varem ning kasvatasid käivet 935 miljoni euroni ehk 63 protsenti. Iduettevõtted on sel aastal kaasanud umbes 900 miljonit eurot investeeringuid, mis on üle kahe korra rohkem kui 2020. aastal. Kasv on olnud kiire ja jõuline, kuid aina teravamalt kõlab turuosaliste mure, et tööjõupuudus piirab Eesti tehnoloogiaettevõtete kasvu,” ütles Peeterson.
Asutajate Seltsi presidendi Martin Villigu sõnul töötavad iduettevõtete asutajad täna visiooni suunas, kus tehnoloogiasektor moodustaks 2030. aastal 30% Eesti ekspordist ning selle saavutamiseks peaks sektoris töötama 50000 inimest. See tähendab nii eestisisest töötajate koolitamist kui ka välistööjõu kaasamist. “Talentide puudus muutub Eestis aina kriitilisemaks. Ma isiklikult loodan, et Kood/Jõhvi lansseerimine sel aastal on oluline algatus, kus ettevõtjate ja riigi koostöö leevendab talentide puuduse probleemi. Sügisel alustas tehnoloogiakoolis 215 õpilast ja loodan, et kahe aasta möödudes on meil laia silmaringiga inimesi, et sektorit arendada,” avaldas Villig lootust.
Diskussioonis osalejad jäid üksmeelele, et talentide meelitamine on riigi jaoks võtmeküsimus. Tehnoloogiaettevõtted kasvavad igal juhul, kuid Eesti riigi jaoks on oluline, et töökohad ja maksud jääks Eestisse.
Tehnoloogiaettevõtete kasvuks 2017. aastal ellu kutsutud startup-viisa programm on aidanud tööjõupuuduse probleemi oluliselt leevendada. Startup-viisa programmi abiga on väljastatud 2888 elamisluba või viisat iduettevõttes töötamiseks ning iduettevõtte asutamiseks Eestis on loa saanud 831 ettevõtjat. Eesti iduettevõtjad on läbi aastate värvanud enim töötajaid Venemaalt, Indiast ja Brasiiliast.
Villig lisas, et talentide puuduse leevendamiseks on väga oluline, et startup-viisa võimalusi saaks tulevikus kasutada ka need tehnoloogiaettevõtted, mis on saanud kümneaastaseks ning kes seetõttu ei kvalifitseeru enam programmis osalemiseks. “Startup-viisa võiks edasi kasvada nn tehnoloogiaviisaks, et seda saaks kasutada tehnoloogiaettevõtted, kes vajavad Eestis kasvamiseks tööjõudu,” ütles ta.
Eesti Äriinglite Assotsatsiooni EstBAN president Lev Dolgatsjov rõhutas, et ühiskonnana peame aga mõtlema, kas oleme valmis talendid Eestis vastu võtma. “Võtmeküsimus on, kuidas teha nii, et talendid tahaks siia ka jääda, kuidas me integreerime neid inimesi, kui nad tulevad ja kuidas me neid toetame,” lisas ta.
Turuosalised tõid murena välja ka järjest tiheneva konkurentsi riikide vahel. Eesti suurimatel iduettevõtetel on raske globaalsel tasandil konkureerida. “Me konkureerime Google'i ja teiste ülemaailmsete tehnoloogiahiiudega, me tahame palgata samu talente ja tuua need Eestisse. Võrreldes nendega on ka meie suurimate iduettevõtete tuntus palju madalam,” tõi Villig näite.
Kapitali kättesaadavusest rääkides tõi EstVCA juhatuse esimees, riskikapitalifondi Karma Ventures partner Margus Uudam välja, et turg on saavutanud hea balansi kohaliku ja välismaise kapitali vahel. “Asutajad saavad valida oma partnerit ning ei ole enam sunnitud haarama esimesest ja ainsast pakkumisest. Nii see tegelikult peakski olema - kogenud ettevõtjad lähevad püüdma parimat partnerit ja nii sünnivad ka veelgi tugevamad ettevõtted,” sõnas ta.
Hetkel on eestlastega seotud seitse ükssarvikut ehk tehnoloogiattevõtet, mille väärtus ületab miljard dollarit ning on välja pakutud visioon kasvatada Eesti ükssarvikute arv 2025. aastaks 25-ni.
Antud visiooni hindas Margus Uudam ambitsiooniks, mis vajab suures mahus väliskapitali ja tööjõudu. “Võib tinglikult öelda, et keskmine ükssarvik on umbes 700 töötajaga ettevõte ehk 25 ükssarviku eesmärgi saavutamiseks vajame lähiaastatel 12000-15000 uut töötajat. Ükssarviku ülesehitamiseks on vaja keskmiselt 300-500 miljonit eurot kapitali ehk me vajame kokku 5-9 miljardit eurot ning see tähendab, et ilmselt ei saa me ükssarvikuid üles ehitada ilma USA ja Aasia kapitalita. Samuti vajavad meie iduettevõtjad ka aega, sest vähem kui viie aastaga ükssarvikuks saamine on üliharuldane. See tähendab, et Eesti tulevased ükssarvikud on juba meie seas olemas,” kommenteeris Uudam.
Diskussiooni juhtis EASi välisinvesteeringute keskuse investorkonsultant Suurbritannias Maarja Pehk. Traditsioonilise aastalõpu paneeldiskussiooni Estonian Startup Ecosystem Fireside Chat korraldajateks on Startup Estonia, Eesti Asutajate Selts, Eesti Äriinglite Assotsatsioon EstBAN, EASi välisinvesteeringute keskus ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA.