Kristiina Vassilkova: ettevõtja saab riskikapitali abil teha suuri asju
Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni tegevjuht Kristiina Vassilkova peab lõppeva aasta olulisimaks läbimurdeks seda, et siinsed pensionifondid on hakanud Eesti era- ja riskikapitali fondidesse investeerima. 2015. aastalt ootab ta siinse investeerimiskeskkonna paranemist ka seadusandluse osas.
Mis olid selle aasta eredamad/tähtsamad sündmused EstVCA ja üldse Eesti riski- ja erakapitalistide jaoks?
Eredamaks sündmuseks tänavu on ja jääb loomulikult GrabCADi müük NASDAQi börsil noteeritud Iisraeli 3D prin- timise firmale Stratasys. Tegu on Eesti idufirmade suuruselt teise väljumisega peale Skype’i ning ka esimene suurem väljumine Eesti äriinglitele ning riiklikule riskikapitali fondile SmartCap. Müük Stratasys’ile näitab, kui palju on võimalik riskikapitali ja riskikapitalistide abiga saavutada ning et riskikapitali turgu tasub arendada.
Üks olulisemaid läbimurdeid Eesti turu jaoks ning tunnustuseks kohalikele era- ja riskikapitali fondihalduritele on see, et meie pensionifondid on hakanud kohalikesse era- ja riskikapitali fondidesse investeerima. Nad on üles näidanud huvi ja valmidust kohalikesse fondidesse investeerida ning seeläbi Eesti ettevõtlusesse ning reaalmajandusse panustada. Tänavu on investeerimisotsuse langetanud Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus, LHV Capital ning Danske Capital. Viimasele oli investeering sellesse varaklassi esmakordne. Kõige enam on investeerinud kohalikud Swedbanki Investeerimisfondid, kes tõid investeeringute tegemise otsustusprotsessi (alternatiivsed varaklassid) tänavu Rootsist Baltikumi tagasi ning on enda kompetentsi selles vallas tublisti suurendanud.
Juba üle kahe aasta tagasi pandi alus BIFile, aga ühtki sama laia kõlapinda leidnud uudist kui näiteks GrabCadi müük sellega seoses pole olnud. Mis seisus BIFi programm praegu on, mis seal sünnib?
EIF on nüüdseks selekteerinud neli fondihaldurit: BaltCap (erakapitalifond), BPM Capital (mezzanine'i fond), Livonia Partners (erakapitali fond) ja Karma Ventures (riskikapitali fond). Viies fond, samuti riskikapitali fond, on hetkel due diligence’i faasis.
Põhjus, miks BIFist pole väga kuulda olnud, peitub selles, et need fondid on hetkel kapitali kaasamise faasis (välja arvatud BaltCapi fond, mis tegi suvel esimese investeeringu). See on periood, kus fondihaldurid hoiavad madalat profiili ning seni, kuni kapital pole koos ja fond registreeritud, trummi ei lööda. Kapitali kaasamise protsess võib võtta 12–18 kuud, tihti rohkemgi, kui tegu on esmakordse meeskonnaga.
Teiste fondihaldurite kohta, kes kapitali veel kaasavad, teame öelda, et
nad on ära teinud väga suure töö ning
esimestest tehingutest lahutavad neid
praegu pigem juriidilised küsimused
seoses fondi registreerimisega välismaal (ka väga aeganõudev protsess
uutele meeskondadele). Kindlasti kuuleme nendest fondidest juba rohkem
saabuval aastal.
Seoses WhatsAppi, Pinteresti, Snapchati miljardite dollarite suuruseks hinnatud väärtusega (ehk võib GrabCadi ka kohaliku näitena sellesse ritta lisada?) tõstsid mõned riskikapitalistid sel sügisel häiret, et käimas on kunagisele dot-com-mulliga sarnane kullapalavik. Kuidas teie asja näete ja kui on kullapalavik, siis kuidas selle lõpp meie maailmanurka mõjutaks?
USA ettevõtete väärtused on tõesti kohati kõhedust tekitavad, kuid kuna Euroopas hakkab tugev riskikapitaliturg alles
kujunema ja USA kapital osaliselt sinna
voolama, siis dot-com-mulliga sarnast
kullapalavikku ma hetkel ei näe. Euroopa riskikapitaliturg on alati olnud väga
killustunud ning USAst maas ja jäänud suuresti alla nii ettevõtete väärtuse, tehingute mahu kui ka tehingute arvu
poolest ja seda igas kasvufaasis. Kuid viimastel aastatel on olukord
Euroopas hakanud muutuma. Ettevotluskeskkond on muutunud palju
tugevamaks (äriinglite aktiveerumine, maksusoodustused, kiirendid jm),
tekkima on hakanud tugevad keskused nagu London, Berliin, Stockholm
ning ette näidata on väga edukaid investeeringutest väljumisi üle Euroopa. Muutusi peegeldab ka fakt, et Euroopas on seemnefaasi investeeringu
saanud ettevõtete arv viimase viie aastaga kasvanud 600%, USAs ainult 85%.
Loodud on tugev alusbaas ning see pakub nii ettevõtetele kui ka investoritele järgmistel aastatel suuri võimalusi
ja tasandab USA mulli hirme.
Milliseid konjunktuurist sõltumatuid muutusi 2015 Eestis riskikapitalile toob? Teada on, et osaühingute regulatsioon muutub peatselt idufirma-sõbralikumaks... Mis veel teoksil on? Mida oleks vaja teha, aga valitsus ei võta vedu? Kas seoses riigikogu valimistega on riskikapitalistidel mingeid ühiseid ootusi või eelistusi?
Koostöö riigiga on meil olnud väga hea. 2015. aastal on oodata kahe olulise teema realiseerumist, mille kallal EstVCA oma koostööpartneritega on pikalt ja põhjalikult tööd teinud.
Esiteks peaks käivituma ELi tõukefondide vahenditest riiklik varase faasi fondifond. Kui BIF keskendub pigem hilisemale kasvufaasile, kus investeering ettevõtte kohta tuleb keskmiselt 5–15 miljonit eurot, siis varasema faasi fondifond katab sellest allapoole jäävat vajadust (kuni 3 miljonit eurot). Loodetavasti saab teoks ka äriinglitele mõeldud fond.
Teiseks peaks jõustuma ka uus investeerimisfondide seadus, mis võimaldab Eesti fondihalduritel oma fonde Eestisse registreerida. Seni ei ole
Eesti seadusandlus kahjuks võimaldanud asutada usaldusühingu vormis
maksutransparentset era- ja riskikapitali fondi, mis oleks
institutsionaalsetele investoritele ja
ka kohalikele pensionifondidele vasutuvõetav. BIFi kontekstis on isegi tuua
näide, kus üks fondihaldur on otsustanud registreerida oma fondi Lätis.
Kui hea või halb on Eesti ärikeskkond riskikapitalile võrreldes Läti ja Leeduga? Mida neilt õppida on?
Läti ja Leedu riskikapitaliturg on oma arengult mingis osas Eesti omast eespool. Kui Eestis otsustati 2007. aastal minna Arengufondi asutamise teed pidi ehk loodi riiklik monopoolne riskikapitalipakkuja, siis Lätis ja Leedus otsustati ELi tõukefondi vahendeid kasutades asutada fondifond ning suunata vahendid ning investeerimisotsuste tegemine selle kaudu erasektori kätesse.
Selle tulemusena tekkis Lätis ja
Leedus mitmeid professionaalseid
fondihaldureid, kellel on nüüd ette
näidata kapitalikaasamise ja fondijuhtimise kogemus. Leedus tegutseb
näiteks kuus era- ja riskikapitali (sh äriinglite) fondi, Lätis samuti kuus.
Tulemustest on muidugi veel natuke vara rääkida, sest fondi eluiga on ülldjuhul kümme aastat ning ees seisab veel suurema osa ettevõtete müügist ning kogemustest õppimine. Aga
sellegipoolest on Läti ja Leedu tiimid
sammu võrra eespool – turul tegutseb
mitmeid fonde, on olemas konkurents
ning peagi võime näha sealseid tiime
tõstmas järgmisi fonde.
Eestis seevastu tegutseb aktiivselt praegu ainult kaks fondi – BaltCap ja SmartCap. Küll aga hakkab BIFil ja uue riikliku varase faasi fondifondi valguses olukord tugevasti muutuma.
Seadusandluse poolt sai eespool põgusalt juba mainitud, ootame olukorra paranemist 2015. aastal. Koos EBRDga on plaanis üle vaadata kogu Baltikumi era- ja riskikapitalituru seadusandlus ning töötada koos rahvusvaheliste spetsialistidega välja sobivad ettepanekud, et muuta siinne keskkond atraktiivseks ning investoritele vastuvõetavaks.
Eesti ettevõtjad on varem olnud küllaltki umbusklikud omanikeringi uute investorite võtmise vastu. Kuivõrd
see on praegu heade ettevotete suureks kasvatamisel takistuseks? Et riskikapitalistid tahaksid investeerida,
aga ettevõtte omanik ei võta vedu?
Tõsi, ettevõtete finantseerimine on väga pangalaenu keskne Eestis ja ettevõtjate teadlikkuse tase on üpriski madal. Tegu on võrdlemisi võõra instrumendiga ettevõtjate jaoks ja paljude jaoks hirmutav. EY tegi majandus- ja kommuni- katsiooniministeeriumi tellimusel kapitali kättesaadavuse uuringu, millest järeldus, et nõudlus omakapitali järele on madal, kuna teadlikkus puudub. Sellest tulenevalt otsustas EstVCA alustada teadlikkuse suurendamist ettevõtjate hulgas ning peamiseks koostööpartneriks valida pangad. Pangad sellepärast, et need on väga olulised kanalid, kuna igal ettevõttel on kusagil pangas konto ning kliendihaldur, kes finantseerimisel nõu annab, on üks olulisemaid lülisid.
Nüüdseks on tehtud tiir peale kõikidele suurematele pankadele ning ettevõtetepanganduse divisjoni kliendihalduritele on korraldatud era- ja riskikapitaliteemalised koolitused (era- ja riskikapitalituru toimimine, kuidas omakapitali abil pangad saavad ettevõtete finantseerimist suurendada, mis on Balti Innovatsioonifond jne).
Järgmise sammuna on plaanis koos
pankade ja ka Äripäevaga hakata harima juba ettevõtjaid erinevate semi-
naride, artiklite jm kaudu. Eesmärk
on näidata, mida on era- ja riskikapitaliga võimalik saavutada ning et seda
ei pea kartma. Tegu on maailmas väga levinud ettevõtete kasvatamise viisiga ning ost ja müük on selle lahutamatu osa.
Villu Zirnask
Äripäeva infoleht FINANTSJUHTIMINE
Detsember 2014