Sügishooaja avaseminar 14.09.22: JULGEOLEK ja INVESTEERINGUD
KUTSE: 2022 sügishooaja AVAÜRITUS
AEG: 14. september kell 15.00 - 16.30
KOHT: NR99 KOHVIK (endine NO99 teatrimaja kohvik; Sakala 3)
JULGEOLEK JA INVESTEERINGUD
Baltimaade tänane julgeolekupilt, tulevik ja mõju investeeringutele
Paneeldiskussioon:
- Jonatan Vseviov / Välisministeeriumi kantsler
- Rainer Saks / julgeolekuekspert, CybExer Technologies juhatuse liige
- moderaator Margus Uudam / Karma Ventures partner, EstVCA juhatuse esimees
>> Seminar on eesti keeles ja toimub vaid NR99 kohvikus kohapeal,
videoülekannet seminarist ei toimu.
Seminari korraldajad: EstVCA (www.estvca.ee), EstBAN (www.estban.ee), Asutajate Selts (www.asutajd.ee), Startup Estonia (startupestonia.ee), Invest Estonia (investinestonia.com).
***
Seminari kokkuvõte (Rainer Saks):
Seminari kokkuvõte (Rainer Saks):
- Vene praegune võim on küll agresiivne ning tema eesmärk on kaotada USA majanduslik ja sõjaline ainudomineerimine. Venemaa juhktond hindab oma võimalusi üle ent tunnistab oma allajäämist NATO-le, eriti muidugi USA-le sõjaliselt ja majanduslikult.
- Alustades sõda Ukrainas tegi venemaa valearvestuse. Kiire ja võiduka sõjalise operatsiooni asemel ollakse seotud pikaajalise sõjaga. Venemaa eeldas, et lühike sõda toob kaasa ca aastaks suhete halvenemise läänega. Nüüd on suhted kriisis pikaks ajaks ja venemaa suhtes rakendatud sanktsioonid hakkavad järkjärgult järjest tõsisemat mõju avaldama venemaa majandusele. Venemaa juhtkond on selle mõju tõsisest mõjust teadlik, kuigi ei tunnista seda avalikult.
Miks Venemaa pikajaline sõda Ukrainas ei suurenda julgeolekuriske Läänemere piirkonnas.
- Venemaa on kaasanud 80% oma sõjalisest võimsusest sõtta Ukraina vastu. Allesjäänud vägedest ei piisa Venemaa kaitseks ning mis eriti valus – ajateenijate väljaõppeks. Lisaks peab venemaa mehitama oma baase Tadžikistanis, Armeenias ja Süürais. Venemaa on 6 kuu joksul sõjas kandnud väga suuri kaotusi. Peale viimaseid kaotatud lahinguid, on rivist väljas ca 50% sõduritest ja tehnikast. (Puutumata on tuumarelvad). Ergo – venemaa suured kaotused ja seotus Ukrainas, Süürias, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ei võimalda tal rünnata uutes suundades.
- Kui sõda lõpeks praeguse seisuga, võtaks venemaal oma sõjaliste kaotuste taasamine minimaalselt 5 aastat. Arvestades seda, et sõda jätkub venemaale väga suurte uute kaotustega ning et venemaa vastased sanktsioonid jäävad püsima, kulub venemaal oma sõjalise võimsuse taastamiseks üle 10 aasta. Selle aja vältel ei saa venemaa mitte mingil juhul endale lubada sõda lääneriikidega.
- Eesti liitus EL ja NATO-ga 2004 aastal, on integreerunud tugevalt mõlemaase organisatsiooni. EL tagab majandusliku ja diplomaatilise heidutuse, NATO on parim sõjaline heidutus, mis kunagi eksisteerinud. NATO kollektiivkaitse põhineb USA tuumrelvade heidutusel. Vastavalt vene agressiivsuse kasvule on Eestisse paigutatud NATO riikide võimekad üksused, et tagada territooriumi kaitse. Sõjaline rünnak Eesti vastu tooks kaasa tuumasõja USAga. USA on oma valmisolekut selleks demonstreernud. Venemaa sellist konflkti ei soovi mitte mingil tingimusel.
- Lähitulevikus liituvad NATO-ga Soome ja Rootsi – kaks seni sõjaliselt neutraalset riiki. See kinnitab, et kaks väga võimeka kaitseväega riiki usuvad NATO heitutuse tõhususse. Peale nende liitumist muutub Venemaa sõjaline operatsioon Läänemere piirkonnas sisuliselt teostatamatuks.
- Eesti on eurotsooni liige, mis muudab Venemaa või mistahes teise suurriigi majandusliku surve avaldamise Eesti vastu väga vähetõhusaks. Eesti enerigasõltuvus Venemaast on olematu – Eesti valitsus on alates 90-date algusest ajanud venemaast mistahes sõltuvuse vähedamise poliitikat. Praeguseks võib Eesti ilma märgatavate mõjudetta täielikult sulgeda oma piiri Venemaaga.
- Eesti asub piirkonnas, kus ei esine loodulikke katastroofe.
Kõike eelnevat arvestades on Venemaa võimalik sõjaline rünnak Läänemere piirkonnas järgmise 10 aasta jooksul äärmiselt väikese tõenöosusega. Läänemere piirkond on üks stabiilsema majanduse ja julgeoleku mõttes üks stabiilsemaid piirkondi Euroopas.